Keskkonnakorraldus ja -poliitika

Meie erialal omandad sa teadmisi ka ruumilisest planeerimisest, keskkonnamõju hindamisest, üldsuse kaasamisest ja osalusest keskkonnakorralduses ning teaduslikest uurimismeetoditest. Sulle saab tuttavaks ringmajandus, ettevõtlusega seonduv, looduse hüved elukeskkonnas, looduspõhised lahendused keskkonnakorralduses, kliimamuutustega kohanemine, ruumianalüüsi ning kaugseire rakendused. 

Kaugseire võimaluste aines antakse ülevaade satelliitpiltide kui ka mehitamata õhusõidukitelt (UAV) kogutud andmete töötlemisest ja kasutamisest. Magistritöö raames on võimalik kaugseire võimalusi süvendatult tundma õppida. Geoinformaatika ainete raames õpitakse looma ja kasutama ruumiandmeid ning läbi viima ruumianalüüsi ning kujundama kaarte. Ruumianalüüsi tarbeks kasutatakse peamiselt programmi ArcGIS Pro, soovi korral on võimalik õppida lisaks kasutama vabavaralist GIS programmi QGIS. Järgnev pilt on reaalne foto koos drooni soojuskaamera ülekattega. 

Eksperimentaalset uurimistööd magistritöö raames saab teha keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli bio- ja keskkonnakeemia laboris.  

Vaata õppekava siitlink opens in new page.   

Kohustuslik erialapraktika tagab sulle vajalikud kogemused tööks keskkonnaspetsialistina riigi, omavalitsuse või ettevõtte tasandil. Sageli omandatakse praktilist kogemust näiteks Keskkonnaametis, omavalitsustes, RMKs, muudes riigiasutustes või keskkonna valdkonna ettevõtetes. 

Peep Mardiste 

Peep Mardiste lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli teadusmagistri kraadiga maastikuökoloogias ja keskkonnakaitses. Tema teaduslik huvi on uurida, millisest infost ja huvidest lähtudes keskkonnapoliitikas olulisi valikuid tehakse. Loengud on ta üles ehitanud oma pikast ja kirevast praktikast lähtudes – Peep on muuhulgas töötanud keskkonnanõunikuna Brüsselis, diplomaadina ÜROs ja juhtinud aktivistina kodanikuühendusi Eestis ja Euroopas. Olles käinud tööasjus 50 riigis, on tal alati teooria toetuseks tuua põnevaid näiteid eri maailmajagudest. Peep Mardiste sadu tekste saab lugeda ka tema koduleheltlink opens in new page. 

Monika Suškevičs, kaasprofessor

Monika on käinud läbi kõik Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse erialade astmed bakalaureuses, magistris ja doktoris. Samuti stažeeris ta doktoriõpingute ajal ka mitmes Euroopa ülikoolis. Uurimis- ja õppetöös käsitleb ta osalusdemokraatiat keskkonnaküsimustes, eeskätt looduskaitse, taastuvenergeetika ja ruumilise planeerimise valdkondades. Õppetöös naudib ta koostööd inspireerivate üliõpilastega, mis pakuvad mõlemale osapoolele huvipakkuvaid ja uudseid vaatenurki uuritavale teemale.

Vikerraadio: Labor. Harrastusteadus.link opens in new page

Andres Rõigas, peaspetsialist, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool

Andres Rõigas on erialalt inimgeograaf, kes on algselt uurinud üleminekuühiskondi ja nende ettevõtluskeskkondi. Sekka on sattunud ka veidi ettevõtlusõppega seotud teemasid. Tänased uurimisvaldkonnad on seotud loomemajanduse, maakogukondade kujunemise ja laiemalt pärandkultuuriga. Igapäevases töös õpetab Andres keskkonnaga seotud erialasid.

Postimees: Ikka kihutame siin maal ühes suunas: vananeme ja kahanemelink opens in new page

Postimees: Korjame maaelu ja regionaalpoliitika killud kokkulink opens in new page

Eesti Arhitektuuriajakiri Maja: Linnast maalelink opens in new page

Anne Kull

Anne Kull on geoinformaatika lektor, kes on. 2002. a. lõpetanud (MSc) Tartu Ülikooli Geograafia osakonna geoinformaatika erialal. Keskkonnakorraldus ja - poliitika õppekaval õpetab ta geoinformaatika ning droonide ja kaugseirega seotud kursuseid ning juhendab geoinformaatikaga seotud teemadel tehtavaid bakalaureuse- ja magistritöid. Tema teadustööd on seotud mullaerosiooni ja mulla ning vee toitainete (N, P) sisalduse modelleerimisega peamiselt masinõppemeetoditega.

Valdo Kuusemets

Valdo Kuusemets lõpetas Tartu Ülikooli loodusgeograafina 1986. aastal ja kaitses samas doktorikraadi 1999 aastal. Viimastel aastatel on tema põhihuvi olnud looduslähedaste lahenduste kasutamine sademeveega seotud probleemide leevendamiseks linnakeskkonnas. Teine seotud teema on süsinikuringe uurimine. Eelkõige kasvuhoonegaaside emissiooni uurimine ja nende vähendamine prügilates looduslähedaste meetoditega, samas ka süsinikujalajälje hindamine ettevõtetes. Lisaks tehnoloogilistele lahendustele on talle alati huvi pakkunud keskkonnamõju vähendamine põllumajanduses ja sedagi looduse enda abil, kasutades elurikkuse suurendamiseks ära poollooduslikke kooslusi. 

Mitmete kursuste raames annavad loenguid oma eriala spetsialistid väljastpoolt ülikooli. 

Eesti Maaülikoolis tegutseb Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltslink opens in new page, mis ootab enda sekka ka Keskkonnakorralduse ja poliitika üliõpilasi.