Roheline ülikool

TÖÖRÜHM

Rohelise ülikooli põhimõtete ja teemade integreerimine ülikooli tegevusse toimub üliõpilaste ja töötajate vabatahtlikkuse alusel.

Rohelise ülikooli strateegia ja tegevuste elluviimiseks moodustati 23. septembril 2024. a rektori korraldusega nr 1-9.RR/78 töörühm, kuhu kuuluvad instituutide, tugistruktuuride ja üliõpilaste esindajad:

1. Moodustan rohelise ülikooli töörühma koosseisus:
1.1. Ametikohast tulenevalt rektor, töörühma juht;
1.2. Sille Rebane – rektoraat, rohelise ülikooli strateegia juht;
1.3. Elis Vollmer – põllumajandus- ja keskkonnainstituut, taastuvenergiakeskus,
juhataja;
1.4. Ivari Kandima – põllumajandus- ja keskkonnainstituut, õpetaja;
1.5. Sirli Pehme – põllumajandus- ja keskkonnainstituut, spetsialist;
1.6. Mait Kriipsalu – metsanduse ja inseneeria instituut, professor;
1.7. Märt Reinvee – metsanduse ja inseneeria instituut, vanemlektor;
1.8. Allan Kaasik – veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, kaasprofessor;
1.9. Piret Raudsepp – veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, vanemlektor;
1.10. Linnar Pärn – arendusjuht;
1.11. Kersten Piir – haldusosakond, juhataja
1.12. Siret Kapak – haldusosakond, keskkonnapeaspetsialist;
1.13. Leila Juhanson – personaliosakond, töökeskkonna peaspetsialist;
1.14. Kristina Kurm – turundus- ja kommunikatsiooniosakond, juhataja;
1.15. Veljo Kabin – õppeosakond, haridustehnoloog;
1.16. Rohemu Campuse esindaja;
1.17. Eesti Maaülikooli Üliõpilasesinduse esindaja;
1.18. Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi esindaja.

2. Töörühma ülesandeks on:
2.1. planeerida üleülikoolisi ja instituutide põhiseid rohetegevusi tulenevalt ülikooli
arengukavast, rohelise ülikooli strateegiast ja tegevusplaanist ning aidata tegevused ellu
viia ja teostada;
2.2. analüüsida, mõelda kaasa, teha ettepanekuid ja anda tagasisidet erinevate jooksavalt
tekkinud roheteemade kohta ülikoolis.
3. Vajadusel võib kaasata töörühma töösse teisi ülikooli töötajaid, üliõpilasi ning üksusi.
4. Tunnistan kehtetuks rektori 23.08.2023 korralduse nr 1-9.RR/64 "Rohelise ülikooli
töörühma moodustamine".

TÄIENDAVAD TÖÖRÜHMAD

1. Jäätmekäitluse töörühma eesmärk on rakendada ringmajanduse ja zero waste-põhimõtteid ülikooli jäätmekäitluses nii, et jäätmekäitlus kaasajastatakse ja seda edendatakse, sh viiakse jäätmekäitluse tase selleni, et jäätmete teket osatakse vältida, vähendada ja kohapeal või koostööpartnerite juures väärindada. Eesmärgi saavutamiseks järgitakse rohepõhimõtteid igas tegevuses, sh teenustes ja hangetes.

2024. aasta suuremad plaanid puudutavad laborite ja töökodade tava- ja ohtlike jäätmete kaardistust ja analüüsi. Lisaks Zero Waste kriteeriumite ja EMÜ jäätmekäitluse kaardistust, sh hankeid. Samuti pannakse rõhku kraanivee populariseerimisele jms.

Töörühma eestvedajaks on Siret Kapak ja töörühma liikmed on Mait Kriipsalu, Kersten Piir, Leila Juhanson ja Sille Rebane.

2. ÜRO säästva arengu eesmärkide ehk UN SDG (ingl k United Nations Sustainable Development Goals) töörühma eesmärk on kaardistada Eesti Maaülikooli (EMÜ) tegevused Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni säästva arengu eesmärkide valguses ning seada eesmärgid, kuidas EMÜ tegevusi selles vallas paremini ja eesmärgipäraselt suunata. Seatud eesmärke ja tegevusi suunatakse läbi EMÜ teaduse ja õppetöö põhimõtete ning nende rakendamine on oluline osa ülikooli missioonist. Selle tulemusena EMÜ teadlaste ja õppejõudude töö keskendub olulistele valdkondadele, mis aitavad kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning on selgem, kuidas panustab EMÜ Eesti säästva arengu eesmärkide täitmisesse riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" elluviimisel.

2024. aastal tehakse kindlasti ülikoolis säästva arengu eesmärkide kaardistus ja analüüs. Samuti püütakse paika panna kindlad eesmärgid ja tegevused ning mõeldakse võimalike koostöö kohtade üle teiste ülikoolidega, sh erinevad võrgustikud ja programmid.

Töörühma eestvedajaks on Elis Vollmer ja töörühma liikmed on Sille Rebane, Katrin Kepp, Sirli Pehme, Kalev Sepp ja Ina Järve.

Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia aastani 2025

Valdkondlik strateegia on vastu võetud Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.1.4. ja Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025 punkti 5 alusel.

Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia aastani 2025 on kooskõlas Eesti Maaülikooli visiooni ja missiooniga. Strateegia lähtub jätkusuulikust (kestlikust) arengust, mis on sotsiaalse, majandus-, kultuuri- ja looduskeskkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine eesmärgiga tagada inimestele kõrge elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond praegu ja tulevikus.

Eesti Maaülikool vastutab teadus- ja arendustegevuse eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. Ülikooli sihiks on liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond.

Eesti Maaülikool kui roheline ülikool keskendub teadus-, arendus- ja õppetöös järgmistele jätkusuutlikku arengut toetavatele valdkondadele:

- keskkonnasõbralik energiavarustus;

- tervislik ja ohutu toit;

- maismaa ja vee ressursside jätkusuutlik kasutamine;

- elurikkuse, pärandkoosluste ja -maastike kaitse;

- elukeskkonna jätkusuutliku kavandamise meetodid ja põhimõtted;

- ökoloogilised ehitustehnoloogiad ja -materjalid;

- keskkonnaökonoomika;

- keskkonnasõbralik jäätmekäitlus;

- keskkonnateadlikkus ja -haridus.

Rohelise ülikooli põhimõtted:

Eesti Maaülikool

- edendab teadus- ja arendustöö kaudu jätkusuutlikku arengut ning jagab tulemusi ühiskonnaga;

- suurendab üliõpilaste, töötajate ja ühiskonna teadmisi rohelise ülikooli valdkondades;

- lähtub otsuste tegemisel ja ülikooli arendamisel jätkusuutliku arengu põhimõtetest;

- lõimib jätkusuutliku arengu põhimõtteid õpetamisprotsessi;

- aitab luua keskkonna- ja kasutajasõbralikku ülikoolilinnakut.

Eesmärgid ja tegevussuunad

Rohelise ülikooli eesmärgid on seotud Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025 strateegiliste eesmärkidega.

1. Teadus- ja arendustegevus

Eesmärk: edendada teadus- ja arendustöö kaudu jätkusuutlikku arengut.

Tegevused:

- jätkusuutliku arengu ja keskkonnaga seotud teadus- ja arendustegevus;

- koostöö era- ja avaliku sektoriga.

Oodatav tulemus: EMÜ on jätkusuutliku arengu valdkondade kompetentsi keskus.

Indikaatorid:

- teadus- ja arendustöö projektide arv ja rahaline maht rohelise ülikooli valdkondades.

2. Õppetöö

Eesmärk: lõimida jätkusuutliku arengu põhimõtted õppetöösse ja õpiväljunditesse.

Tegevused:

- keskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arenguga seotud erialade õpetamine ja arendamine;

- keskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arenguga seotud õppeainete õpetamine ja arendamine kõigis õppekavades;

- jätkusuutliku arengu probleeme käsitlevate praktiliste ja valdkonnaüleste projektide algatamine ja läbiviimine.

Oodatav tulemus: kõrgelt hinnatud ülikooliharidus ning tööturul nõutud lõpetajad, kes mõistavad oma eriala seotust jätkusuutliku arenguga ning oskavad neid põhimõtteid töös rakendada.

Indikaatorid:

- keskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arenguga seotud erialade lõpetajate arv õppekavade lõikes;

- üliõpilaste hinnang jätkusuutlikku arengut käsitlevale õppeainele (valitud õppeained);

- rohelise ülikooli valdkondadega seotud magistritööde arv;

- rohelise ülikooli valdkondadega seotud doktoritööde arv;

- lõpetajate hinnang oma keskkonnateadlikkuse tõusule pärast õppekava läbimist.

3. Liikmeskond

Eesmärk: tõsta ülikooli liikmeskonna teadlikkust rohelise ülikooli põhimõtetest.

Tegevused:

- ülikooli liikmeskonna süsteemne koolitamine jätkusuutliku arengu valdkondades, et vastavate põhimõtete rakendamine igapäevases elus muutuks harjumuspäraseks;

- ülikooli liikmeskonna aktiivsem kaasamine uute algatuste ja asutusesiseste projektide läbiviimisel;

- aktiivsete üliõpilaste ja töötajate tunnustamine.

Oodatav tulemus: arenev, motiveeritud ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid järgiv liikmeskond.

Indikaatorid:

- jätkusuutliku arenguga seotud sündmuste ja osalejate arv aastas;

- rohelise ülikooli valdkondadega seotud üliõpilasseltside liikmete arv.

4. Ülikooli maine ja panus ühiskonda

Eesmärk: tõsta ühiskonna keskkonnateadlikkust ja aidata kaasa jätkusuutliku arenguga seotud eesmärkide täitmisele.

Tegevused:

- olla eeskujuks ning jagada jätkusuutliku arenguga seotud teadmisi;

- jätkusuutliku arenguga seotud teadus- ja arendustöö tulemuste vahendamine;

- keskkonnateadlikkuse suurendamine ja ettevõtetega koostöö edendamine.

Oodatav tulemus: EMÜs loodud jätkusuutliku arengu alased teadmised ja kogemused on ühiskonnale kättesaadavad ning kasutusel, paranenud on keskkonnateadlik käitumine.

Indikaatorid:

- üliõpilaste korraldatud jätkusuutliku arenguga seotud sündmused ja osalejate arv;

- ülikooli üksuste korraldatud jätkusuutliku arenguga seotud avalikud suuremad sündmused ja osalejate arv;

- rohelise ülikooli valdkondades korraldatud kursused, osalejate arv;

- rohelise ülikooli valdkondades avaldatud teabematerjalid ja populaarteaduslikud artiklid (teema, tiraaž);

- rohelise ülikooli kuvandi esinemine ülikooli maineuuringutes.

5. Organisatsioon – kaasaegne õpi- ja töökeskkond

Eesmärk: luua tervislik ning atraktiivne õpi-, töö- ja puhkekeskkond, arvestades ökoloogilise jalajälje vähendamise põhimõtteid.

Tegevused:

- koostöös Tartu linnavalitsusega Tähtvere linnaku ja Tartu linna teiste piirkondade sidususe suurendamine keskkonnasõbralike liiklemisviiside soodustamiseks;

- linnaku taristu ja välialade arendamine arvestades ülikooli liikmeskonna vajaduste ning keskkonnasäästlike põhimõtetega;

- keskkonnasõbralike linnaku haldamiskavade väljatöötamine ja rakendamine (sh jäätmekäitluskava, rohealade hoolduskava, keskkonnasõbralike hangete juhis jm).

Oodatav tulemus: Tähtvere linnaku keskkonnasõbralikud halduspõhimõtted on kasutusel EMÜ ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

Indikaatorid:

- Tähtvere linnaku elektrienergia ja soojusenergia tarbimine (MWh/a);

- EMÜ autode kütusetarbimine (liitrit/aastas, kütusekaartide alusel);

- veetarbimine linnakus (m3/a);

- jäätmeteke linnakus ja nende jäätmete käitlemise, sh taaskasutamise viis (t/a);

- ülikooli paberikasutus (lehti/aastas);

- autoparklate täituvus (parklakohtade arv, täituvus, ülikooli keskmine);

- jalgrattaparklate täituvus (parklakohtade arv, täituvus, ülikooli keskmine);

- auditooriumite/õppelaborite kasutamine päevas keskmiselt (h, ÕISi andmetel);

- keskkonnahoidlike hangete¹ osakaal kõigist hangetest;

- töökeskkonna tingimuste vastavus normidele.

¹ Riigihangete seadus (RT I 2007, 15, 76). § 3, lõige 6.

Strateegia elluviimise korraldus

Kooskõlas ülikooli arengukava ja rohelise ülikooli strateegiaga töötab rektori korraldusega moodustatud rohelise ülikooli töörühm välja aasta tegevusplaani, milles on nimetatud üle-ülikoolilised ja instituutide-põhised tegevused ning nende täitmise eest vastutajad. Strateegia eesmärkide täitmist arutab ülikooli nõukogu koos ülikooli arengukava tegevusplaani täitmisega vähemalt kord aastas.

Strateegia eesmärkide täitmist koordineerib teadusprorektor. Rohelise ülikooli strateegia täitmist arutatakse ülikooli nõukogus vähemalt kord kahe aasta jooksul.

6. Rakendussätted

6.1. Tunnistada kehtetuks Eesti Maaülikooli 24.03.2011 määrus nr 2 „Eesti Maaülikooli strateegia aastani 2015 Roheline Ülikool“.

6.2. Käesolev määrus jõustub teatavakstegemisest. 

Juhend keskkonnahoidlike sündmuste korraldajatele ja osalejatele

Sündmuste korraldamisega kaasneb ressursikulu ja keskkonnamõju. Siin on ülikooli rohelisest mõtteviisist tulenevad nõuded (märkega NB!) ja soovitused, mis on kooskõlas Tartu linna keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendilink opens in new pagega.

• Paberikasutus. Eelista elektroonilisi materjale (trükised, reklaam, kutsed jmt). Võimalusel prindi kahepoolselt must-valgelt trükivärvidega, mis on toodetud looduslike õlide ja vaikude baasil. Eelista ökosertifikaadiga, FSC- või  PEFC-märgisega või ümbertöödeldud paberit.
• Meened. Eelista kodumaiseid praktilisi tooteid (nt toiduaineid), millel on mahe- või ökomärgis. Vaata üle meenete vajalikkus ja kogus. Väldi ühekordseid tooteid ja pakendamist.
• Dekoratsioonid ja reklaammaterjal. Valmista ja telli dekoratsioonid ja reklaammaterjalid (nt rullstend) pika kasutuseaga ja ümbertöödeldavast materjalist. Korduskasuta, mida võimalik (nt potitaimed, dekoratsioonid, plastikust nimesildid, kaelapaelad).
• NB! Toidu- ja jooginõud ning söögiriistad peavad olema korduskasutatavad.
• Toit ja jook. Pudelivee asemel paku kraanivett ja võimalust täita oma veepudel. Eelista kohalikku ja/või hooajalist ja/või mahedatlink opens in new page ja/või õiglase kaubanduse (Fairtradelink opens in new page) märgisega tooteid. Vali menüüsse vähemalt üks vegan- e täistaimetoit. Väldi pakendatud tooteid, suurema tarbe juures eelista hulgipakendit, nt tükisuhkru asemel lahtist suhkrut, väikepakendis kohvikoore asemel suuremas pakendis kohvikoort või piima. Rahvusvahelise sündmuse korral paiguta toitude juurde mitmekeelsed sildid, see aitab ennetada toidu raiskamist. Toitlustust tellides küsi, mida ja kuidas pakutakse, mida tehakse ülejääkidega.​
  • Väldi söömata jäänud toidu äraviskamist – aita toit pakkida töötajatele, üliõpilastele ja osalejatele kaasa. Selleks, et toit jõuaks Torni hosteli toidujagamiskappi helista juhatuse liikmele Rolandile numbril +372 5877 5857 või arenduskoordinaatorile Kaare’le numbril +372 512 0526.
    • Umbes poole tunni jooksul tullakse toidule järele.
    • Pakendid on Torni hosteli poolt ja võimalusel eelistatakse kasutada võimalikult palju taaskasutavast materjalist ja keskkonnasäästlikke pakendeid.
    • Toidujagamiskappi võivad toitu jätta kõik soovijad. Toitu kappi jättes peaks veenduma, et see oleks jätkuvalt kõlblik. Veeenduda tuleks, et varem avatud pakend oleks kindlalt kinni, vältimaks toidu laialivalgumist. Kui pole originaal pakendis, et siis oleks peal märge millega tegu ja võimalusel ka see, et millal tehtud.  

• Jäätmed. Enneta ja vähenda jäätmeteket.

NB! Jäätmeid peab koguma liigiti: paber-papp; plast- ja metallpakend ja joogikartong; segaolmejäätmed; klaaspakend. Ajutistel konteineritel ja prügikotiraamidel peavad olema jäätmepiktogrammid, rahvusvahelise ürituse korral peab märgistus olema mitmekeelne. Sündmuse korraldaja peab organiseerima ajutistesse kogumisvahenditesse kogutud jäätmete veo.

Soovitame paigutada kogumisvahendite juurde jäätmete sorteerimisjuhendid. Vt ka “Eesti Maaülikooli jäätmekäitlusjuhendit”.

• Transport. Jaga osalejatele soovitusi, kuidas jõuda sündmuspaika väikese transpordijalajäljega: viita Tartu bussilink opens in new page- ja rongilink opens in new pageühendusele linnalink opens in new page ja ülikooli veebilehellink opens in new page,  teavita linnakus jalgrattaga sõitmise võimalusest.
• Digijalajälg. Laadi esitlusmaterjalid veebis üles ja jaga osalejatega linki. Eelista WiFi ühendust ja lülita mobiilne andmeside välja, nii kulutab seade poole vähem energiat. Kui virtuaalse sündmuse käigus tehakse puhkepaus, siis lülita oma arvuti puhkerežiimile. Vaata peale sündmust digitaalne materjal üle ja kustuta ebaoluline. Kui oled teinud sündmusest jäädvustusi ja soovid neid jagada, siis laadi need veebis üles ja jaga linki. Oma telefoni, arvutisse või pilve talletatud digitaalne materjal vaata vähemalt kord aastas üle ja kustuta ebavajalik.

Väljaspool ülikooli linnakut

• Teavita osalejaid, kas sündmusele saabumiseks on võimalik kasutada ühistransporti ning milline on ligipääs jalgrattaga ja jalgsi. Kaalu bussi tellimist osalejate transportimiseks.
• Küsi, milline on majutusettevõtte keskkonnasäästlikkus. Eelista rahvusvahelise Green Keylink opens in new page ökomärgisega ettevõtteid.
• Kasuta energiaallikana püsivat elektriühendust ajutise generaatori asemel.
• Eelista energiasäästlikku inventari.
• Säilita territooriumi sama hea seisukord, nagu see oli enne sündmust. Heasta maastikule tekitatud kahju.

Keskkonnahoiu teavikud ja dokumendid

• Edasta partneritele ja rentnikele kirjalikult enne koostöökokkulepete sõlmimist;
• Tee avalikult kättesaadavaks enne üritust ja ürituse ajal. Selgita osalejatele ja partneritele keskkonnahoiu reegleid viitade ja juhendite abil ka kohapeal, vajadusel mitmes keeles;
• Varusta maaülikooli rohelise ülikooli logoga.

Esimene keskkonnaülevaade koostati 2016. aastal KIKi projekti raames. Järgmistel keskkonnaülevaadetel on kasutatud suuresti sama metoodikat, mistõttu on osa andmeid esitatud võrdlusena. Nii on võimalik vaadelda tendentse nelja-aastase sammuga. Ülevaate metoodika lähtub kehtivast EMÜ rohelise ülikooli strateegiast ja rahvusvahelise konkursi Green Metricu nõuetest. Edaspidi täpselt samasuguse formaadiga keskkonnaülevaateid juurde ei tule.

Hetkel on koostamises SDGde (säästva arengu eesmärgid) metoodika, kus iga eesmärgi jaoks on välja töötatud konkreetseid mõõdikuid ja indikaatoreid, et mõõta edusamme. SDG aruandluse eesmärk on tagada läbipaistvus organisatsioonis rakendades sealjuures praktilisi lahendusi, et saavutada kestlik areng ülikoolis.