Fondi eesmärk on toetada Eesti Maaülikooli metsanduse ja puiduga seotud valdkondade arengut ettevõtjate ja ülikooli koostöös. Välja anda parimatele tudengitele konkursi korras preemiaid ja stipendiume ning finantseerida uurimis ja arendusprojekte metsanduse ja puiduga seotud valdkondades.
Artur Nilsoni Fond kogub ja jagab sihipäraselt rahalisi vahendeid, et toetada Eesti Maaülikooli arengut.
Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
Juhatusse kuulub:
Nõukogusse kuuluvad:
Sihtasutuse Artur Nilsoni Fond põhikiri
1. peatükk - ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on “Sihtasutus Artur Nilsoni Fond” (edaspidi: Sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutus on Eesti Maaülikooli poolt „Sihtasutuse seaduse“ alusel asutatud eraõiguslik
juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest
ning käesolevast põhikirjast. Põhikirja vastuolu korral õigusaktiga juhindub sihtasutus
õigusaktis sätestatust.
1.4. Sihtasutusel on oma pangakonto.
1.5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
1.6. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
1.7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.8. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus (juhtorganid). Sihtasutuse juhtorganite liikmeks
ei või olla isik:
1.8.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti. Nimetatud keeld
kehtib 5 aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist;
1.8.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Nimetatud keeld kehtib 5 aasta jooksul pärast tegevusloa
kehtetuks tunnistamist;
1.8.3. kellel on ärikeeld. Nimetatud keeld kehtib 5 aasta jooksul pärast ärikeelu lõppemist;
1.8.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule. Nimetatud
keeld kehtib 5 aasta jooksul pärast kahju hüvitamist;
1.8.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Nimetatud
keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
1.8.6. kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid.
1.9. Sihtasutus tegutseb õigusaktide alusel.
2. peatükk - SIHTASUTUSE EESMÄRK
2.1. Sihtasutuse eesmärgid on:
2.1.1. Rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu toetada Eesti Maaülikooli
(edaspidi ülikool) metsanduse ja puiduga seotud valdkondade arengut, vahendades ülikooli
eelpool mainitud valdkondadele mõeldud sihtotstarbelisi toetusi ning finantseerides ülikooli
eelpool mainitud valdkondade poolt läbiviidavaid projekte.
2.2.2. Paigutada sihtasutusele laekunud raha ja vara majanduslikult otstarbekalt, arvestades
sihtasutuse eesmärke.
2.2.3. Välja anda nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele avaliku konkursi korras preemiaid ja
stipendiume ning finantseerida uurimis- ja arendusprojekte metsanduse ja puiduga seotud
valdkondades.
2.2.4. Toetada ettevõtjate ja ülikooli koostööd.
3. peatükk - SIHTASUTUSE NÕUKOGU
1. jagu
Üldsätted
3.1. Sihtasutuse nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab
järelevalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle.
3.2. Nõukogu:
3.2.1. määrab juhatuse liikmeid ja kutsub tagasi juhatuse liikmeid, näidates ära tagasikutsumise
põhjuse;
3.2.2. kehtestab juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasu suuruse ja maksmise korra ning
ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise piirmäärad;
3.2.3. otsustab vajadusel juhatuse liikmete esindamisõiguse piiramise;
3.2.4. nõuab vajadusel juhatuse koosoleku kokkukutsumist;
3.2.5. esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega, samuti
isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;
3.2.6. annab seisukoha juhatuse või nõukogu otsuste õiguspärasuse küsimuses ja tühistab
vajadusel nõukogu otsuse, kui juhatuse või nõukogu liige on teavitanud nõukogu, et vastav
otsus on vastuolus õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuetega või tekitab sihtasutusele olulist
kahju;
3.2.7. tutvub sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollib või teeb asjakohastele kolmandatele
isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu,
sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja nõukogu otsustele;
3.2.8. nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt aruandeid sihtasutuse juhtimise ja majandusliku
olukorra ning muude sihtasutuse tegevusega seotud oluliste asjaolude kohta, samuti
tegevusaruande ja bilansi koostamist;
3.2.9. kinnitab nõuded sihtasutuse eelarve projekti ettevalmistamiseks;
3.2.10. kinnitab sihtasutuse eelarve, kulude jaotuskava kuude lõikes;
3.2.11. nimetab sihtasutuse audiitori ja määrab audiitori tasustamise korra;
3.2.12. kinnitab majandusaasta aruande;
3.2.13. valib nõukogu esimehe;
3.2.14. teeb ettepaneku sihtasutuse põhikirja muutmiseks ja täiendamiseks.
3.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase
majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute ja õigustoimingute tegemiseks:
3.3.1. kinnisasja, samuti registrisse kantud või kantava vallasasja võõrandamine ja
koormamine;
3.3.2. esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
3.4. Nõukogu liikmete töö ei ole tasustatav.
2. jagu
Nõukogu liikmed
3.5. Nõukogu koosseisu kuulub kuni viis liiget, kellest vähemalt kaks on Eesti Maaülikooli
töötaja.
3.6. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla
käesoleva põhikirja punktis 1.8 nimetatud isik ega:
3.6.1. sihtasutuse juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav
isik;
3.6.2. pankrotivõlgnik;
3.6.3. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
3.6.4. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega
kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse
kaasasutaja;
3.6.5. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või
aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või
äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3.6.6. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga
või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.
3.7. Nõukogu liikme volitused tekivad alates tema nõukogu liikmeks nimetamise otsuse
jõustumisest. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.
3.8. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest
tema nõukogu liikmeks nimetanule ja nõukogule kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette. Nõukogu
liikme volitused lõpevad tagasiastumise korral 1 (ühe) kuu möödumisel alates
tagasiastumisteate kättesaamisest nõukogu poolt, millest nõukogu teavitab kirjalikult
tagasiastuvat nõukogu liiget ja tema nõukogu liikmeks nimetanut.
3.9. Nõukogu liikme nimetanu kutsub kirjaliku teatega nõukogu liikme tagasi ainult mõjuva
põhjuse ilmnemisel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata
jätmine, püsiv huvide konflikt või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil sihtasutuse
huvide oluline kahjustamine, samuti pankrotimenetluse alustamine nõukogu liikme vastu.
3.10. Nõukogu liikme nimetanu on kohustatud nimetama nõukogu uue liikme hiljemalt 1 (üks)
kuu enne nõukogu liikme volituste lõppemist volituste tähtaja möödumise tõttu. Nõukogust
tagasiastunud nõukogu liikme asemele nimetab tagasiastunud nõukogu liikme nimetanu uue
liikme mitte hiljem kui 1 (ühe) kuu jooksul alates nõukogu poolt tagasiastumisteate
kättesaamisest. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nimetab tagasikutsuja nõukogu uue liikme.
Nõukogu tagasikutsutava liikme volitused lõpevad ja nõukogu uue liikme volitused tekivad
tagasikutsumisteates märgitud tähtpäeval. Nõukogu liikme volituste lõppemisel muudel
juhtudel on nõukogu liikme nimetanul kohustus viivitamata nimetada nõukogu uus liige.
3.11. Nõukogu liikmeid võib huvitatud isiku nõudel või omal algatusel määrata ja tagasi
kutsuda kohus, kui nõukogu liikme nimetamiseks või tagasikutsumiseks kohustatu ei täida oma
kohustust.
3. jagu
Nõukogu esimees
3.12. Nõukogu valib enda liikmete hulgast nõukogu esimehe.
3.13. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud
nõukogu liige. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, on nõukogu esimehe
asendajaks nõukogu vanim liige.
3.14. Nõukogu esimees:
3.14.1. kutsub kokku nõukogu koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul
arutlusele tulevad küsimused ning korraldab nõukogu tegevust;
3.14.2. korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil
vastu võetud otsustest;
3.14.3. esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates
küsimustes;
3.14.4. otsustab, keda lisaks nõukogu ja juhatuse liikmetele kutsuda nõukogu koosolekule;
3.14.5. määrab nõukogu koosoleku protokollija ja kirjutab koos teiste koosolekul osalenud
nõukogu liikmetega alla koosoleku protokollile;
3.14.6. kirjutab alla nõukogu otsustele;
3.14.7. sõlmib nõukogu otsuse alusel sihtasutuse eest ja nimel juhatuse esimehe ja juhatuse
liikmetega lepingud ning esindab seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud muudel juhtudel
sihtasutust;
3.14.8. esindab sihtasutuse nõukogu;
3.14.9. suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust nõukogu nimel.
4. jagu
Nõukogu koosolek
3.15. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud
toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 (üks) kord 3 (kolm) kuu jooksul.
Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse viivitamatult kokku, kui seda nõuab sihtasutuse
nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on sihtasutuse
asukoht, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud teisiti.
3.16. Nõukogu korralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt
30 (kolmkümmend) päeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu
liikmetele ette teatama vähemalt 7 (seitse) päeva. Nõukogu erakorralist koosolekut ei kutsuta
kokku, kui nõude esitamisest jääb korralise koosoleku toimumiseni vähem kui kaks nädalat.
Koosoleku kokkukutsumise teate edastamine võib toimuda posti või e-posti teel.
3.17. Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:
3.17.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;
3.17.2. koosoleku päevakord ja päevakorrapunktide kohta ettekannete esitajad;
3.17.3. otsuse vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, mis lisatakse teatele või
esitatakse nõukogu liikmetele tutvumiseks sihtasutuse asukohas alates teate väljastamise
päevast;
3.17.4. muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.
3.18. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või teda asendama volitatud liige. Nõukogu liige ei saa
volitada teisi isikuid ennast esindama nõukogu koosolekul. Kui nõukogu koosoleku
läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt 7
(seitsme) päeva jooksul alates koosoleku ärajäämise päevast. Uuest koosolekust võib teavitada
nõukogu liikmeid koosoleku kokkukutsumise korda järgimata. Kui koosoleku läbiviimine on
ära jäänud kvoorumi puudumise tõttu, on koosolekult puudunud nõukogu liikmed kohustatud
esitama hiljemalt järgmiseks nõukogu koosolekuks kirjaliku selgituse oma puudumise põhjuste
kohta.
3.19. Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole
nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad
kõik nõukogu liikmed. Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole koosoleku
kokkukutsumise teates märgitud, võidakse nõukogu koosolekul arutada ja otsustada, kui
arutamise poolt on kõik nõukogu liikmed.
3.20. Nõukogu koosolekud on kinnised. Nõukogu koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda
sihtasutuse juhatuse liikmed ja sihtasutuse audiitor. Teised isikud võivad nõukogu koosolekul
osaleda ainult nõukogu esimehe loal.
5. jagu
Nõukogu koosoleku protokoll
3.21. Nõukogu koosoleku käiku protokollib nõukogu esimehe poolt määratud isik. Nõukogu
koosoleku protokolli igale leheküljele kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osa võtnud
liikmed ja koosoleku protokollija.
3.22. Nõukogu koosoleku protokolli kantakse:
3.23.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;
3.23.2. koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
3.23.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
3.23.4. koosoleku päevakord;
3.23.5. koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu
lühikirjeldus, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku
juhatajale;
3.23.6. esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus;
3.23.7. koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
3.23.8. koosoleku otsuse suhtes suulisele eriarvamusele jäänud nõukogu liikme eriarvamuse
sisu, mida eriarvamusele jääja kinnitab oma allkirjaga;
3.23.9. asjaolud, mille protokolli kandmist nõuab nõukogu liige või nõukogu koosoleku
kokkukutsumise nõude esitanu;
3.23.10. koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.
3.24. Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse koosoleku kokkukutsumise teade, esitatud
kirjalikud ettepanekud, avaldused, eriarvamused ja muud tähtsust omavad dokumendid.
Kirjalik eriarvamus tuleb esitada koosolekule järgneval tööpäeval. Kirjalikule eriarvamusele
kirjutab alla selle esitanud isik.
3.25. Nõukogu koosoleku protokoll peab olema nõukogu liikmetele kättesaadav kohas, kus
asub sihtasutuse juhatus alates 7 (seitsmendast) päevast pärast koosoleku toimumist.
Koosolekust osavõtja võib 7 (seitsme) päeva jooksul alates protokolli kättesaadavaks
tegemisest esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine
otsustatakse järgmisel nõukogu koosolekul.
3.26. Nõukogu koosoleku protokollid koos lisadega, samuti otsused, eelnõud, selgitused ja
põhjendused ning muud kirjalikud dokumendid säilitatakse vastavalt seadusele.
6. jagu
Nõukogu otsus
3.27. Nõukogu võtab vastu otsuseid nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl.
Nõukogu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Häälte võrdsel
jagunemisel on otsustavaks nõukogu esimehe hääl. Hääletamine on avalik.
3.28. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas nõukogu koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest üle poole.
3.29. Nõukogu võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks
koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja
määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 7 (seitse) päeva ja pikem kui 14
(neliteist) päeva. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks
otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.
3.30. Koosolekut kokku kutsumata loetakse nõukogu otsus vastuvõetuks, kui otsuse poolt
hääletavad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku
vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks.
3.30.1. Hääletamisele pandud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu
esimees nõukogu liikmetele viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4. peatükk - SIHTASUTUSE JUHATUS
1. jagu
Üldsätted
4.1. Juhatus on sihtasutuse organ, kes tegeleb sihtasutuse strateegilise juhtimise ja
esindamisega. Juhatus järgib nõukogu seaduslikke korraldusi.
4.2. Juhatus:
4.2.1. koostab sihtasutuse arengukava ja aastaplaani ning esitab need nõukogule kinnitamiseks;
4.2.2. teavitab registrit registrile esitatavate andmete muutumisest;
4.2.3. esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate sihtasutuse tegevusest ja
majanduslikust seisundist ning kõikidest tehtud tehingutest, samuti teatab viivitamata
sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse tegevusega
seotud olulistest asjaoludest ning annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet sihtasutuse
juhtimise kohta;
4.2.4. valmistab ette sihtasutuse eelarve ning sihtasutuse kulude jaotuskava kuude lõikes ja
esitab nõukogule kinnitamiseks;
4.2.5. jälgib sihtasutuse eelarvete täitmist ning sihtasutuse kulude jaotuskavast kinnipidamist;
4.2.6. koostab ja allkirjastab sihtasutuse majandusaasta aruande;
4.2.7. esitab auditeeritud majandusaasta aruande nõukogule kinnitamiseks (koos vandeaudiitori
aruandega) arvestades, et kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates tuleb
auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia esitada registrile,
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos majandusaasta aruandega esitatakse
ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud,
juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul
makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. Asutajal on
õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. Kuue kuu jooksul
alates majandusaasta lõppemisest tuleb majandusaasta aruanne esitada registrile;
4.2.8. avalikustab sihtasutuse auditeeritud majandusaasta aruande Eesti Maaülikooli veebilehel;
4.2.9. annab nõukogule arvamuse audiitori nimetamiseks ja audiitori tasustamise korra
kehtestamiseks;
4.2.10. esitab nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
4.2.11. otsustab juhatuse varasema otsuse kehtetuks tunnistamise juhul, kui vastava nõude on
esitanud juhatuse liige või kui nõukogu on väljendanud asjakohast seisukohta;
4.2.12. viib läbi sihtasutuse likvideerimise;
4.2.13. täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks, kui
seaduses või käesolevas põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
4.3. Juhatuse liikmega sõlmitakse teenistusleping, milles sätestatakse ka juhatuse liikme
tasustamise kord.
4.3.1. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele
eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta
arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud
täiendavat tasu.
2. jagu
Juhatuse liikmed
4.4. Juhatus koosneb ühest teovõimelisest kõrgharidusega, vajalike kogemuste ja laitmatu
reputatsiooniga füüsilisest isikust, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liikmeks ei või olla sihtasutuse nõukogu
liige ega ükski käesoleva põhikirja punktis 1.8 nimetatud isik. Juhatuse liikmed määratakse
nõukogu poolt kuni viieks aastaks.
4.5. Nõukogu võib juhatuse liikme kandidaadi leidmiseks korraldada avaliku või ka kinnise
konkursi. Konkursi läbiviimise kuulutab oma otsusega välja nõukogu. Konkursi juhatuse liikme
kandidaadi leidmiseks võib välja kuulutada, kui juhatuse liikme koht on vabanemas või
juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise teenistuslepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui
3 (kolm) kuud.
4.6. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest
nõukogule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Juhatuse liikmeid võib nõukogu tagasi
kutsuda ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuste olulisel määral
täitmata jätmine, püsiv huvide konflikt või võimetus osaleda juhatuse töös või muul viisil
sihtasutuse huvide oluline kahjustamine, samuti pankrotimenetluse alustamine juhatuse liikme
vastu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt
lepingule. Nõukogu otsustab juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele uue
liikme määramise hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates juhatuse liikme tagasikutsumisest või
tagasiastumisest.
4.6.1. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
4.7. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või
esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda
korruptsiooniohtlikes suhetes. Juhatuse liikmete õigust esindada sihtasutust võib piirata
nõukogu otsusega.
5. peatükk - SIHTASUTUSE VARA JA AUDIITOR
5.1. Sihtasutus on oma vara omanik. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi
saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seaduse ja
käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast
ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
5.2. Sihtasutuse vara moodustub:
5.2.1. vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele lepingute täitmisest või muul viisil nende
tegevuse käigus;
5.2.2. annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
5.2.5. muudest laekumistest.
5.3. Sihtasutus võib võtta laenu, tagada võlakohustusi ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes
kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel ja asutaja nõusolekul.
5.4. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab
üleantava vara väärtuse ja teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse ja
koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda
sihtasutuse arveldusarvele. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või
sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara, samuti vara, mille vastuvõtmine võiks anda
aluse kahtlustada korruptsiooniohtlikku suhet. Vara üleandmise täpsema korra võib kehtestada
sihtasutuse nõukogu.
5.5. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles
sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara
üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta. Sihtasutuse omandisse
saab vara üle anda ainult tagasivõtmatult.
5.6. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Audiitori määramiseks
on vajalik audiitori nõusolek ja lepingu sõlmimine. Audiitoriga sõlmitavas lepingus sätestatakse
audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori volituste täpne kestus. Audiitori võib määrata
ühekordseks audiitorkontrolliks või tähtajaga kuni 3 (kolm) aastat.
5.7. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
5.8. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
6. peatükk - PÕHIKIRJA MUUTMINE
6.1. Põhikirja võib muuta muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse
eesmärki. Muuta ei saa sihtasutuse eesmärki ja põhikirja käesolevat peatükki.
6.2. Põhikirja muutmise õigus on ainult asutajatel. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib teha
asutajale nõukogu.
7. Peatükk - SIHTASUTUSE LÕPETAMISE ALUSED JA LIKVIDEERIMINE
7.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub asutaja otsuse või seaduses ettenähtud muudel juhtudel.
Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
7.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu oma otsusega.
7.3. Seadusega ettenähtud juhtudel võib rakendada sihtasutuse sundlõpetamist. Sundlõpetamise
korral määrab likvideerijad kohus.
7.4. Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara
rahuldavad võlausaldajate nõuded ja võlausaldajate nõuetest allesjäänud vara antakse üle Eesti
Vabariigile.
7.5. Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.
7.6. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrist kustutamiseks.
7.7. Likvideerijad annavad dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule.
7.8. Asutaja otsusega võib sihtasutus lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes
sihtasutuse eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses sätestatud
korrale.
Annetused on oodatud SA Artur Nilsoni Fond arveldusarvele:
EE32 1010 2202 9691 4220 (SEB)
Sihtasutus Artur Nilsoni Fond on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.
Rohkem infot leiad Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.link opens in new page
Fondiga saad ühendust võtta e-posti aadressil marku.lamp@emu.ee või telefonil +372 529 0120.
Sihtasutus Artur Nilsoni Fond
Registrikood: 90015850
Annetused on oodatud SA Artur Nilsoni Fond arveldusarvele:
EE32 1010 2202 9691 4220 (SEB)
Võta ühendust ja leiame sobiva koostöövõimaluse!
Marku Lamp
tel: +372 529 0120
e-post: marku.lamp@emu.ee
https://www.facebook.com/arturnilsonifondlink opens in new page
Stipendiumi makstakse metsanduse bakalaureuseõppe ja puidutöötlemise tehnoloogia eriala tudengitele tulemusstipendiumile esitatud taotluste pingerea alusel.
Stipendiumikonkursi eesmärk on soodustada Eesti Maaülikooli metsamajanduse ja metsaökoloogia ning metsatööstuse magistri õppekava valinud tudengi õppetööd ja kestliku metsanduse alast teadust.
Stihli nimelise preemiakonkursi eesmärk on soodustada Eesti Maaülikooli metsanduse bakalaureuse õppekava valinud tudengi õppetööd ja teadvustada metsatööriistade õppe olulisust kestlikkus metsanduses.
AS Lemeks’i nimelise stipendiumikonkursi eesmärk on ergutada Eesti Maaülikooli metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekava magistriastme üliõpilaste õppetööd ja kodumaise metsanduse alast teadust.
Stipendiumikonkursi eesmärk on ergutada metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekava magistriastme üliõpilaste õppetööd ja tunnustada üliõpilasi nende seniste õppetulemuste eest
RMK Endel Laasi nimelise stipendiumikonkursi eesmärk on soodustada Eesti Maaülikooli metsanduse õppekava doktorandi teaduslikku tegevust
Valga Puu ja Roger Puidu nimelise stipendiumikonkursi eesmärk on soodustada Eesti Maaülikooli metsanduse õppekava doktorandi teaduslikku tegevust.
Möödunud stipendiumikonkursside stipendiaadid on järgmised
RMK Endel Laasi nimeline stipendium
Natalia Vysotska
RMK Heino Tederi nimeline stipendium
Risto Kiisk
Lemeksi nimeline stipendium
Laura Peri
Laura Reimann
